Mehed ja kimono

Meeste kimono - Kontrastiks naiste kimonole, on meeste oma palju rahulikumates toonides ja tagasihoidlikum.

Hakama – Algselt kandsid hakamat vaid mehed, kuid tänapäeval kannavad seda nii naised kui ka mehed. Hakama on avar, voldiline, maani seelik. Kuigi paljud arvavad, et tegu on pükstega, on see siiski seelik, mis on lihtsalt nii kavalalt õmmeldud ja volditud, et meenutab pükse.
Algselt kandsid ainult ülikud ja samuraid hakamad, mis algas rinna alt, see oli nn.“ratsutamis hakama”.
Ka seda riietuseset hoiab kinni obi-vöö.
Hakamal on seitse volti, kaks taga, viis külgedel. Meeste oma on tehtud pea paindumatust siidist, mis hoiab voldid kindlas asendis. Üldjuhul on meeste seeliku värvid must, valge, sinine, hall ja teised tumedamad, sombusemad toonid. Neid saab omavahel ka kombineerida. Seda saab kanda ükskõik millise kimonoga, väljaarvatu yukata, mis on hakama jaoks liiga pikk.
Tänapäeval kannavad jaapanlased hakamat vaid pidulikel tseremooniatel, pulmas või matustel. Hakama traditsioon on püsima jäänud ka võitluskunstide riietuses, nt. kendo, iaido jms.

Hippari – Linane, puuvillane või siidist tehtud pluus, mida kantakse hakama all, ulatub umbes puusani. Näeb välja nagu kimono, käised on kitsad, käistes pole nn. “taskut”, lihtsalt lühem.
Hapi ja Haori – Linane, puuvillane või siidist tehtud jakk, mis ulatub puusadeni. Kandsid üldjuhul mehed.
Kosode – Nagu hippari, ainult käised on laienevad ja neis on “taskud”. Kosode on üldjoontes levinum ülikute seas, seda kanti kõrgemas kihis tihemini hakamaga kui hipparit, mis tegelikult seeliku juurde kuulub.

Tattsuke-bakama – Hakama üks vormidest. Muidu nagu klassikaline hakama-seelik, ainult et sääred lähevad alt kitsamaks ning on riideribaga kinni mähitud. Seda kanti põhiliselt sõdides – siis ei jäänud suur hakama jalgadele liikumisel või jooksmisel ette.