Sissejuhatuseks Kimono imelisse maailma

Kimono ajalugu on üks väga-väga pikk muinasjutt, mis ulatub aegade algusesse. Kui teada on, et algul oli kimono rüü võrdlemisi tagasihoidlik, siis Heiani perioodil (794-1185) tulid moodi värvilised, rohkete mustrite ning väga mitmekihilised kimonod.
Kamakura 1185-1133 periood ühes tõusva sõjaväeriigiga kaotas liigsete ilustustega kimono ja muutis selle praktilisemaks. Kuna sõdalasklassi tuli aina juurde inimesi, polnud enam põhjust käia ringi kümnekihilise rüüga, millega vaevu liigutada sai. Nii muutuski rõivastus praktilisemaks, tohutud voldid asendusid väikestega jne. Nii püsis kõik sajandeid.
1615. aastal ühes sõjalise liidri Tokugawaga, puhusid uued muutuste tuuled. Ning alates Edo perioodist hakkasid inimesed liigitama rõivastust veel rohkem klassi järgi. Sellel ajastul oli suurimad kunstiteosed just kimonod. Neile maaliti ja tikiti peale hirmkalleid mustreid, mille väärtus ajaga kasvas veelgi.
Pärast 1853. aastat, kui Lääne meremehed said loa lõpuks ometi Jaapanisse tulla, algas kimono nn. Allakäik, umbes sada aastat veel ja kimonot kanti juba üliharva. Ning, kui Jaapani inimesed hakkasid käima tööle väljaspool kodu ning Tokyosse, Kyotosse ja ka mujale jõudsid riidevabrikud, kadus kimono tänavatelt pea täielikult. Rüükandmis traditsioon säilis veel vaid geišade seas, perekondlikel suurüritustel (pulmad, matused jms) ning traditsioonilised festivalid.