Jaapani ajalugu

Sissejuhatuseks peaksin ütlema lühidalt valusa tõe: tegelikult teavad vähesed inimesed midagi tõelisest Jaapanist.
Kindlasti märkame uudistes: Ohhoh, need toredad japsid on jälle mõne uue robotiga välja tulnud. Näed, mängib viiulit, vaat kus lops!
Tänapäeva üliarenenud Jaapani taga on aga mingi sügamav alus. Täpsemalt põhi, mis on oma kolmkümmend tuhat aastat vana. Kuidas võtta kõiki neid aastaid paari leheküljega kokku, eks teeme proovi, võimalikult lühike ajalookirjeldus algusest kuni isolatsiooni lõpuni on siin:

Peab ära märkima, et Jaapan on suurema osa ajast olnud maailmast eemal, isolatsioonis. Alles aastal 1854 avati väravad Jaapani vetesse ning ka Euroopal oli võmalus tulla seda salapärast maad avastama.

Kolmkümmend tuhat aastat eKr. tulid esimesed inimesed Jaapani aladele, need olid arvatavasti mongolid Hiinast. Tollel ajal eksisteeris arvatavasti Jaapani ja Mandri-Aasia vahel looduslik maasild, mida mööda Jaapanini üldse jõuti. Saabujatele vaatas vastu äärmuslik, konarlik ja samas mitmekesine loodus ühes suurte mägede ja vulkaanidega.

Umbes kakskümmend tuhat aastat eKr. tõusis aga merevee tase ning Jaapan lõigati muust maailmast ära ning sellest sai saarestik. Merevee tase tõusis siis arvatavasti seoses igijää sulamise ja jääaja lõpuga.

Kümme tuhat aastat hiljem algas Jõmani ajastu Jaapanis. Inimesed tegelesid küttimise ja korilusega, valmistati esimesed põletatud savinõud maailmas.
Selle aja sees asusid esimesed inimesed elama sisemaale, toiduks hakati kasvatama vilja.
Varsti aga mindi tagasi rannikualadele ning aretati välja uued ja väga efektiivsed kalapüügi meetodid, mis aitasid meestel oma peret palju paremini ära toita.

Kolmsada aastat eKr. algab Yayoi ajastu. See kestis umbes kuussada aastat.
Jaapanisse saabuvad Kagu-Aasiast, Hiinast ja Koreast inimesi, kes toovad teadmisi riisikasvatuse, metallvalu, põllunduse ja kangakudumise kohta. Sellega seoses muutub Jaapani ühiskond. Pidevalt rändavad küttide ja korilaste salgad asenduvad paiksete põlluharijate kogukondadega. Praeguse Tokyo lähikonda tekkisid esimesed asulad.
Jaapan sai yayoi perioodil tohutu tõuke, sest juba selle aja savinõud olid peened ja ilusti kaunistatud. Arheoloogid on leidnud mitmeid selle ajastu metallesemeid, näiteks pronksist relvad, peeglid, tseremoniaalsed kellad jne.

Kolmsada aastat pKr. algab Kofuni periood, millest saab tõsine kannapööre Jaapani senisele kultuurile. Oma nime sai ta matuse kääbastest, millesse jaapanlased sellel ajastul oma surnud matsid. Tekkis kindlam usk, mis kujutas endast midagi sarnast eestlaste vanale usundile. Usuti esivanemate hingesid ning seda, et igal esemel on oma nimi ja hing. Midagi sarnast indiaanlaste religioonile. Tekkisid esimesed väikesed kuningriigid ja ühes sellega toimusid ka esimesed kodusõjad. Kofuni periood on vanim, kus jäädvustati Jaapani ajalugu pildi ja sõna kujul.
Miks? Sest 400 aastat pKr. jõuab Jaapanisse Hiina kirjakeel (hieroglüüfid), selle toovad õpetlased ja munad Hiinast.

Aastal 500 algab Yamato periood. Jaapanis on hakanud kehtima feodaalvõim, mis sarnaneb Euroopa omaga. Yamato alade suurfeodaalid sõlmivad liite ning vallutavad aina uusi ja uusi maid teiste samalaadsete valitsejate käest endale. Lõpuks, omades suuri võite, võtavad endale keisri tiitli ja seavad sisse ülimalt mõjuvõimsa õukonna, määravad ametnikke ja jagavad aadlitiitleid.
Ühesõnaga tekkis siis Jaapanisse kindel keiser. Kuni kuuenda sajandini oli Yamato klannidel teiste üle meeletu võim, siis hakkas see tasapisi kahanema.

Aastal 552 jõudis Jaapanisse Hiinast budism, keiser Yõmeile see meeldis ning ta soosis seda usku, nii tegid ka tema järglased. Ühesõnaga hakkas budism tegema endale teed Jaapanis, ta ei saavutanud küll kunagi ülekaalu Jaapani loodususundi üle, aga siiski võtsid paljud jaapanlased selle usu omaks.

Selles ajavahemikus, mis jääb Nara perioodi ja Yamato ajastu vahele, arenes Jaapan jõudsalt just seaduste koha pealt. Keisrid töötasid välja seaduskogusid, mis muutsid keisrivõimu ülitugevaks. Aastal 701 sai valmis Taihõ seaduste kogu, mis ühendas endas paljud seadused ja viis sisse uue valitsemiskorra. See kogu sai palju mõjutusi Hiinast, kuid oli siiski Jaapani originaal.

Üheksa aasta pärast algab Nara periood (710). Nara periood sai oma nime sellest, et Narasse ehitati tolle aja uus pealinn. Kohe valmisid ka esimesed Jaapani ajalugu kajastavad kroonikad. See oli meeletu edasiminek, sest pärast neid kahte esimest kroonikat, pandi kirja ka kogu ülejäänud Jaapani ajalugu. Ning tänu sellele teame ka nii täpselt kõigest sellest, mis sealt toimus.

u. 800. aastal pKr. Asendus keisri õukonnas Hiina kultuur ehtsa Jaapani omaga, arenes hiina kirjakeelest jaapani tähestik ja kirjaviis ning Jaapanist sai midagi hoopis muud kui Hiina.
894. aastal aga katkevad kõik sidemed Hiinaga.

Jaapani oma kirjakeele teke andis suure tõuke sellele, et tekkisid erinevad kirjandusžanrid, arenesid välja tanka- ja haikustiil. Hakati avaldama päevikuid, jutustusi, rohkem luulet ja isegi näidendeid. Paljud tolle aja kõige kaunimad ja geniaalsemad teosed pärinesid õukonna rikaste daamide sulest.
Üks kuulsamaid neist daamidest oli Sei Shonagon, õudaam, kelle teravad ja vaimukad mõtterad ja avameelitsemised on siiamaani tuntud. Tema kuulsaim teos, mida ka tänapäeval hinnatakse, on “Padjaraamat”.
Aastal 1000 kirjutas rikas daam, kelle pärisnimi on teadmata, kuid kirjaniku nimi oli Murasaki Shikibu, jutustuse “Genji lood”. Seda peetakse üheks maailma esimeseks romaaniks. Lugu jutustas intriigiidest, armastusest ja keerulisest elust õukonnas. Kõrgest soost daam hakkas kirjutama pärast sõdalasest abikaasa surma.

Aastal 1159 puhkes kahe mõjuvõimsa klanni vahel suur kodusõda, kus oli palju võite ja kaotusi ning mille vahepeal lõppes Heiani ajajärk. Troonilt löödi esialgne keisriperekond ning asendati kellegi teisega. Lõpuks võidab sõja Yoitomo klann ning selle klanni pea võtab endale shoguni tiitli (kõigi sõjaliste vägede juht).

1331-1333 - Keiser Go-Daigo üritab keisrivõimu taastada. See küll ei õnnestu, kuid toimub mäss shoguni vastu. Shogunit ei alistatud. Surma sai palju inimesi.

Vahepeal tuleb võimule keiser Komyo, kes soosib kultuuri ja kunsti, viib õukonna üle Kyotosse ning taastab üle mitmesaja aasta suhted Hiinaga.

Paarsada aastat kestnud rahuaeg lõppeb Onini sõda, mis algas 1467. aastal. Kodusõda toius shoguni, aadlike ja kohalike valitsejate vahel. Vahepeal kukutati isegi natukeseks ajaks shoguni võim. Onini sõda oli esimene paljudest, mis kestsid aastani 1590. Lõpp oli tingitud sellest, etväpealik Toyoyomi Hideyoshi saavutas absoluutse võimu kogu Jaapani üle.

1540 lõpeb ajutisel Jaapani isolatsioon, sest sinna jõuavad esimesed Euroopa kaupmehed ja misjonärid. Kaupmehed otsivad siidi ning väärtuslikke vürtse, samas ka kulda ning vääriskivisid. Misjonärid hakkavad levitama ristiusku, mis erinevalt jaapanlaste tavalisele ebavõrdsele ühiskonna ehitusele, räägib lunastusest ja sellest, et kõik inimesed on tegelikult võrdsed, läheb väga hästi peale kõikidele vaestele ja põlatutele.

1603 kolib endine pealinn Kyotost Edosse (praegune Tokyo). Vahetub shogunivõimu dünastia. Ja umbes siin saab Jaapanist taaskord suletud maa. Kristlasi kiusatakse taga ja kaupmehed aetakse minema. Luba Jaapanisse tulla saavad ainult Hollandlased.
Pärast pisukest riisumist algas pikk rahuperiood. Linnad arenesid jõudsalt, samuti ka kunst, kirjandus, meelelahutus ja kõik muu.

1853 saadab USA välja nn “mustad laevad”, et nõuda Jaapanis kauplemisõigust. Shogunid kaotavad oma võimu ning Jaapanit hakkab täielikult valitsema keiser, kes otsustab, et on aeg hakata kaasaegseks. Jaapanist saab avatud maa. Ning lõpeb tegelikult oma 32 tuhat aastat kestnud isolatsioon.

Jaapan ja maailmasõjad

Esimeses Maailmasõjas kuulutas Jaapan Saksamaale sõja. Tulemuseks vallutas ta vaikses ookeanis paar saart. Need jäid Jaapani kätte kuni teise Maailmasõjani.

Teises Maailmasõjas oli Jaapan Hitleri Saksamaa liitlane. 1941. aastal Pearl Harbor, mis asus Hawai saartel, USAs. Rünnak oli edukas, uputati terve rida USA sõjalaevu ja pommitati ka sadamat.
Ameeriklased suutsid Jaapanit vastu pommitada alles sõja lõpus 45. aastal, kui suudeti vallutada saared, mis olid piisavalt lähedal Jaapani rannikule. Siis pommitati peaaegu, et kõiki Jaapani suurlinnu. Ning kuna kahjuks on suurem osa Jaapani vanu linnu puust, põlesid need peaaegu, et üleni maha. Teine Maailmasõda oli Jaapanile suur tehnoloogiline edasisamm, kus Jaapan sai näidata Euroopale ja muule maailmale, et ta on kõigest umbkaudu saja aastaga arenenud ülejäänud maailmaga võrdseks.

1944. aastal, kui Jaapan mõistis, et tulevik on hall ja nad on kogu sõja valedele kaartidele mänginud, pandi kokku viimane jõud ning saadeti viimased lendurid sihtmärkidele. Kuid seekord teismoodi kui varem. Tegutsema hakkasid kurikuulsad kamikazed, kes kujutasid endast elusaid pomme. Lendurid ühes lennukitega rammisid sõjalaevu ja teisi sihtsmärke. Tegu oli ju hulljulge ja mõtlematu, kuid mängus oli rohkem jaapanlase au kui viimase lahingu võit. Kamikaze tähendab eesti keeles jumalik tuul.

1945. aastal, kui sõda oli Euroopas juba peaaegu, et läbi, kuulutas Venemaa Jaapanile sõja. See oli üks julm aasta, sest Nagasakit ja Hiroshimat tabasid tuumapommid. Hiroshima, millele heideti pomm 6.augustil, sai hullemini pihta, hävines kogu linn, hukkus meeletult inimesi ning palju sai kannatada. Kokku suri oma kaksada tuhat ohvrit. See andis jaapanlastele valusa õppetunni.
Teine pomm oli mõeldud Kokurale ja selle suurele mereväebaasile rannikul, kuid ülimalt halva ilma tõttu ei nähtud midagi ning ka pommi ei suudetud sihtmärgi pihta heita. 9. augustil kell 11.02 plahvatas pomm, mäed võtsid löögi endale ja tänu sellele oli pommi jõud väiksem. Kohe sai surma oma kolmkümmend kuus tuhat inimest, aasta lõpuks oli juba surnud kokku seitsekümmend tuhat inimest. Aastate jooksul läks kokku kaotsi sada nelikümmend tuhat inimelu. Õnneks pomm ei tabanud nii täpselt ja linn sai vähem kannatada, samuti ka inimesed. Kuid häving oli siiski mõlema piirkonna puhul meeletu. Kardeti ka, et saadetakse veel kolmaski pomm Tokyo peale, õnneks aga seda ei juhtunud.

15. augustil aastal 1945 rääkis Jaapani keiser esimest korda ajaloo jooksul tavainimestega läbi valjuhääldi ning andis teada, et Jaapan tahab säästa rahvast ning võtab vastu kaotuse liitlastele. Jaapan oli kaotanud oma au ning kõik lõppes Ameerika lühiajalise okupatsiooniga. Sealt algas kibekiire Jaapani läänestumine ning ka tehnikaline areng. Tänu sellele on Jaapan tänapäeval selline, nagu ta on. Ta on jõudnud tänu oma rahvale vähem kui saja aastaga nii kaugele kui kogu Euroopa on arenenud sajanditega.