Mütoloogia

Mütoloogia ja uskumused

Kogu rahvas on väga ebaukslik. Alates suursugusest valitsejast, lõpetades paadialuse heidikuga. On täiesti võimalik, et kodus kummitab sinu oma vanaema hobuse kujul. Kivid, puud ja lained jutustavad päevast päeva oma elulugu inimestele, kes nende keelt mõistavad. Loomad suudavad moondada ennast inimesesarnaseks ning üritavad kauneid neide ja noormehi ära võluda. Halvad ja head Hinged elavad kõrvuti inimestega ning, kui teil õnnestub neid vihastada, võivad nad peale panna needuse või öösel te lapsed nahka pista – see on maailm, kus elate. Ebakindel, korrapäratu ja tume.

Siiski on asju, mis tunduvad uskumatud, kuid on puhas tõde. Need imed said oma alguse aegu tagasi, nüüdeks on nad muutunud legendideks ja müütideks, mida kas tasub või ei tasu uskuda - valik on teie.

Legendid ja muu vajalik tõde:

Verepuude legend

Verepuud on olnud sellest ajast peale, kui inimesed hakkasid üheskoos elama ja endile perekondi looma, sest just sellest said alguse suurimad patud ja veretööd. Jumalad nägid, et inimesed ei oska väärtustada elu, mis neile on antud ja panid nende kõigi seljale kasvama verepuud, mis kasvasid pikemaks iga kord, kui inimesed mõne vereteo sooritasid või pigimusta inetuse korda saatsid. Alguses olid verepuud väikesed, noored võrsed, kuid inimeste kurjus kasvas iga päevaga ja peagi ulatusid verepuude oksad kuni taevani välja, nii et jumalad pidid need maha lõikama. Ja, kui nad puud maha lõikasid, suri ka inimene.


Varjud – surnud ja samas elus

Kui inimene oma eluajal eriti palju halba teinud on, lausa nii palju, et musta enam valgeks rääkida ei anna, ei saa ta ka uuesti sündida, sest tema karma on liiga halb. Ta läheb oma vana, väsinud kehaga teiste endasarnaste sekka, seal saab temast midagi uut: Vari – peaaegu igaveseks ajaks oma tumedasse kehasse vangistatud. Vari ei vanane, ta jääb aegadeks ühesuguseks.
Varjud on umbes nagu kummitused, ainult et palju vägevamad kui üks tavaline koll. Nad on väga elutargad, tunnevad alkeemiat, loitse ning suudavad võtta ühe teatud looma või linnu kuju. Iga vari saab endale oma loomhinge, kelleks ta ajapikku täielikult moonduma õpib. Siis oskab ta ka selle looma keelt ja võib elada looduses temana. Uued varjud on kogenematud, ei suuda inimestega ise suhelda, peavad neist eemale hoidma ning isegi kõva tuuleiil võib nad kaasa haarata ja taevasse paisata, samuti ei kannata nad ka päikest ning suudavad vähesel määral oma loomhinge moodi olla. Kuid ajapikku saavad neist vanad ja tugevad Varjud, kes võivad täielikult moonduda oma loomhingeks, hiilivad ka päevavalguses, suudavad loitse manada ning kangeid mürke segada.
Nad on vägevaimad teispoolsuse ebasurnud, keda meie maailmas leidub. Mõnikord võib isegi mõtlema jääda, et kas nad on tõesti surnud? Äkki on nad lihtsalt nõiad?

Kuusõdalased

Kuusõdalased on eksisteerinud juba palju-palju sajandeid. Nende olemasolu oli veel alles hiljuti küsimärgi all, sest tolleaegne valitseja kiusas neid hoolikalt taga ja paljud neist läksid kas vabasurma või hukkusid piinamiste läbi.
Peamiselt tapeti neid nende ebamaiste oskuste pärast - kas siis kadedusest või hirmust.
Räägitakse, et kuusõdalased on hakanud tagasi tulema... Kuid kes seda tegelikult teab. See on kõik vaid üks lugulaul, mis väidab, et kunagi ammu nende kohta tehtud ennustus läheb täide. Mis on tegelikult tõsi? Kas Varjudel ja Kuusõdalastel on mingid kontaktid? Küsimused vajavad vastuseid ja nii mõnegi käes on infot, mis võib kasulikuks osutuda.
Kuusõdalased on ammuloodud gild inimestele, kes tundsid ennast teistsugustena - neil oli rohkem võimeid, nad olid vastupidavamad ja tugevamad ja nad olid palju andekamad kui tavainimesed.
Koos õppisid kuuõdalased oma andeid arendama ja neid täiustama, kuni neist kujunes välja riigile ohtlik üksus. Suurisand Kuritsu eestvedamisel hakati neile verejahti pidama ja loodi spetsiaalseid asutusi, kus potentsiaalseid kuusõdalasi peeti kinni ning üritati nende võimeid kahjustada. Tihti tehti neid ka viljatuks, et vältida nn. 'kuugeeni' edasikandumist.
Kuugeeniks nimetati teatud geenikoodiga edasikanduvaid andeid ja oskuseid, mis kandusid üldjuhul edasi meesliini pidi. Naisliini pidi edasikandumist täheldati palju harvem.
Levinuimad oskused olid näiteks ülihea kuulmine, terav nägemine, mis püsis veel vanas easki, hea painduvus, tohutu jõud, loomulik anne mõõgavõitluses, jne. Umbes 200-300 aastat pärast gildi loomist hakkas välja lööma ka nn. 'keemikugeen' ja sellest sai alguse kuusõdalaste alkeemia. Nendest said riigi parimad arstid ja apteekrid, inimesed pöördusid oma hädades ja haigustes nende poole ja neid austati.
Kuna oskused on kuusõdalastele olulised, on ääretult tähtis ka nende hoidmine ja edasipärimine, perekonna, hõimu ja liini jätkamine. Seetõttu ei hinda nad sõdalase au samaväärselt samuraidega ja nii on nende tüüpiliseks ametiks salamõrtsuka karjäär.
Asututes, mis kuusõdalasi jahivad on endiselt töökorras, viimane kuusõdalane võeti kinni paari kuu eest. Teda sunniti välja andma oma kaaslasi, kuid too väitis, et ta on viimane omasugune. Eks näis, kas see ka tõeks osutus, sest pärast pikka piinamist, ta suri.


Varjud vs. Kuusõdalased

Varjud lõid tegelikult kuuõdalased kui oma asemikud inimeste seas. Neile siirati tükke varjude hingest, et nad oleksid tugevamad, vastupidavamad, intelligentsemad ja võimekamad kui tavainimesed. Peagi ühinesid kuusõdalased eraldi grupeeringusse ja sealt tuli ka nende nimi. Nn. varjuhinge hakati nimetama kuugeeniks.
Varjud hoidsid kogu selle aja vältel kuusõdalastega hoolikalt kontakti, üks nende peamisi soove oli saada kuuõdalased valitsusse tähtsatele kohtadele, ja kui võimalik, siis vahetada valitseja mõne sellise sõdalase vastu. See oleks olnud varjude täielik triumf inimeste üle. Kuid kardeti ka kuusõdalaste lahkulöömist varjudest ja seetõttu jälgiti hoolega info liikumist ning tegutseti aeglaselt.
Kuugeeniga lapsele ilmutas tema vari end tavaliselt 2-5 aastaselt, andes talle edasi esimesed tarkused ja sõrmuse, mille abil oma Varju enesele appi kutsuda, edasi õpetades ja saates teda looma kujul kuni täiskasvanuks saamiseni.
Aastaid hiljem lõid kuusõdalased ja varjud aga lahku ning hakkasid üksteist maailmast järk-järgult välja sööma. Vaen kasvas ja kasvas, kui lõpuks hakkasid Varjud inimesi mõjutama ja jõudsid selleni, et algatati jaht kuusõdalastele.