Söögipulgad ning teised toidunõud

Söögipulgad – Alguse said need Hiinast, umbes 1600-1100 aastat eKr. Peale Hiina ja Jaapani kasutatakse toidupulki veel Koeras, Tais, Vietnaamis ja Filipiinidel ning vaikselt on need hakanud sisse imbuma ka Tiibetisse ning teistesse riikidesse, mis hetkel Hiina võimu all on.
Kõige pikemad toidupulgad on kuni 40 cm pikad, väiksemate kohta ei saa täpselt öelda, sest üldjuhul on pulkade pikkus vastavalt inimese käe ja sõrmede suuruse järgi.
Üldisemad materjalid: bambus, luu, portselan, puu, elevandiluu ja tänapäeval ka plastik ning metall.
Klassikalised pulgad on siiski kas bambusest või puust. Ülevalt neljakandilised, alt ümarad või samuti neljakandilised – oleneb maast ja stiilist. Kallimad pulgad on lakitud, kaunistatud kaunite mustiretaga, mis moodustavad eraldi kunstiteosed.
Jaapanis on pulgad pea ainukesed söögiriistad, millega süüakse. Muidugi kasutatakse ka lusikat ning kulpi, aga nugadest ja kahvlitest pole haisugi. Isegi Tokyos, mis üritab väga euroopalik olla, pole vähemalt kolmveerandites söögikohtades anda turistile nuga ja kahvlit söömiseks.

Eelrooga, näiteks sushit, tõstetakse pulkadega endale lõikelauataoliselt aluselt pisikesele vaagnale. Üldjuhul süüakse küll kaussidest, kuid esineb ka väikeseid, lakituid ja ilusaid vaagnaid ja aluseid.
Iga soolase toidu kõrvale pakutakse kastmekausiga soja kastet.
Nabe ehk potiroogi süüakse samast potist, kus neid ka hautatakse.
Teekann on koos teekannusoojendaga, kus on pisike leek, mis hoiab kannu sooja.
Nii teekannul, kui ta tassil pole sangasid – mehed joovad tassi ühe käega kinni hoides, naised kahega.