Kogu tõde kuusõdalaste kohta

Kuidas ja millal tekkisid kuusõdalased, kellelt on nad pärinud need lõputud võimed?

Üks legend väidab: kuujumal Tsuki-yomo suudles surelikku naist ning nende armastuse viljast sündisid esimesed kuusõdalased, kes kannavad oma seljal kuukujulist sünnimärki, mis on tõeks igavesest truudusest oma hõimule ja hingele.
Ja teine legend väidab: varjud soovisid maapealset võimu ning tolleaegse varjuderiigi valitseja Draakoni käsul võtsid varjud tükke oma hingest ning ühendasid need inimeste südametega. Seejärel tulid nad maa peale ja said palju lapsi, ning nende järglaseid hakati kutsuma kuusõdalasteks.

Mida aeg edasi, seda rohkem usuvad kuusõdalased ise, et kunagi, väga-väga ammu, olid kõikidel inimestel sedasorti võimed, sest nad olid pühendunud loodusele ning jumalate teenimisele. Kui algasid sõjad ning inimesed pühendusid tapmisele ja relvadele, jäid osad neist siiski maalähedasteks ning säilitasid oma võimed.

Igatahes on vaieldamatu, et kuusõdalased on taevalikku päritolu.

Tüüpiline kuusõdalane on üliandekas inimene, kes ei eristu teistest kahejalgsetest peaaegu mitte millegi poolest, ainus erinevus on kuukujuline sünnimärk selja peal.

Kuusõdalased jagunevad üldiselt viieks: alkeemikud, loitsijad, taimetargad, võitlejad ja tundemängurid.

Alkeemikud tunnevad kõiksuguseid mürke ja ravijooke; loitsijad on selgeks õppinud mitu raamatutäit lausumisi, õnnistusi ja needuseid; taimetargad suudavad iga murulapi pealt leida taime, mis võib tappa või ravida; võitlejad on täiesti oivalised relva käsitlemises ning nende vibunoolest ei jää tabamata ükski süda; ja tundemängurid, need kõige kardetavamad, suudavad inimeste meelte ja tunnetega manipuleerida ning panna neid enda soovi järgi käituma.

Oskuste järgi jagunetakse omakorda gildideks, millest tuntumad on shin-sho Punane Hunt (universaalne), Sakura (võitlus), Tokoya (alkeemia), Seizon (loitsijad), Uchu (taimetargad) ja Izumi (tundemängurid). On ka mõned väiksemad perekonnad, mis tegutsevad omaette, aga kuna nad ei kujuta endast peaaegu kunagi konkurentsi, ei ole nad ka ohtlikud.

Suurem kuusõdalaste organisatsioon Luno lagunes 125 aastat tagasi. Enamus Luno ürikuid anti shin-sho Punase Hundi vardjate kätte.

Kuusõdalased jagunevad gildidest edasi hõimudeks - igas gildis on keskmiselt kolm kuni viis hõimu, ning hõim omakorda jaguneb perekondadeks. Ühes gildis on tavaliselt umbes kakskümmend kuni viiskümmend perekonda. Perekonnas on kõige tähtsam perekonnapea, kes kuuletub hõimuvanemale, kes kuuletub gildijuhile.

Enda tutvustamisel lausuvad kuusõdalased esmalt perekonnanime ja eesnime ning lõppu lisatakse gild, kuhu kuulutakse. Näiteks: “Saame tuttavaks. Minu nimi on Tanaka Ken, Sakura gildist. Mul on hea meel teiega tuttavaks saada.”

Kuusõdalaste hierarhia on palju leebem kui samuraide ja aadlike maailmas. Positsioon kujuneb üldjuhul võimete, mitte soo järgi. Mõnikord on seetõttu ka naistest saanud gildijuhid. Ning kuigi kuusõdalaste ühiskond on võrdne ja naissugu tolereeriv, tunneb naine oma kohta ja teab, millal on õige hetk samm tahapoole astuda.
Kuusõdalaste õpetuse järgi on esikohal perekond ja hõim. Oma liigikaaslase vastu tõstetakse relv alles siis, kui teine kuusõdalane on jämedalt gildi seadusi rikkunud.

1. Sa ei tohi reeta neid, kes on sinuga veresuguluses.
2. Sa ei tohi avaldada mingit informatsiooni Gildi kohta, kui just gildivanem pole Verevandeks luba andnud.
3. Sa pead olema ustav oma perekonnale, hõimule ja Gildile.
4. Sa ei tohi abielluda ilma gildivanema nõusolekuta.
5. Sa tohid kuuluda ainult ühte Gildi. Reeturid hävitatakse.
6. Sa pead iga kolme täiskuu järel Kuuriitust pühitsema.
7. Sa ei tohi tappa teist kuusõdalast ilma gildivanema nõusolekuta, kuid enesekaitse on lubatud.
8. Kõik kohtumõistmised toimuvad läbi gildivanema.
9. Ära raiska oma võimeid ja ära halvusta oma gildikaaslast, kui ta juhtub olema sinust nõrgem - austa ja õpeta teda.

Verevandes osalevad gildivanem, kuusõdalane ja väljavalitu. Väljavalitu annab oma verd, mis loitsitakse truudusevandega ning mis seob väljavalitu verepuu vaikimiskohustusega. Ülejäänud elu kannab kuusõdalane väljavalitu eest vastutust, ning kui väljavalitu peaks Gildi reetma, toimub kuusõdalase avalik häbistamine ning seejärel hukatakse mõlemad, nii väljavalitu kui ka kuusõdalane poomise läbi.

Gildist lahkunu unustatakse ning teda ei tunnustata enam kunagi kuusõdalasena; sellegipoolest kõrvaldatakse ta alles siis, kui on oht, et gildi saladused võivad ilmsiks tulla või on põgenik mingil muul viisil oma perekonnale ohtlikuks muutunud.

Kuuriitus on kuusõdalaste eriline usutalitus, mida peetakse siis, kui kuu on “surnud” ja taevas täiesti tume. Selle käigus tuuakse kuujumalale Tsuki-yomole vereohver ning esitatakse palve, mille jumal ka oma heatahtlikkusest täita võib. Soovitatav on riituse läbiviimisel kasutatada vanu perekonnareliikviaid, et palve täitumist veelgi enam võimendada.

Veresuguluseks peetakse kuusõdalast, kes kuulub samasse hõimu. Kuna ühes gildis on umbes kolm kuni viis hõimu, siis tuleb arvestada päris märkimisväärse hulga veresugulastega. Verevande andnuid veresugulasteks ei loeta.

Abiellumiseks on kõige olulisem gildivanema nõusolek, kes valib üldjuhul sobivad kaaslased ise välja. Võib ka juhtuda, et gildivanem ei kavatsegi perekonna arvamust kuulata ja paneb paari enda valitud noored. Gildivanema otsus on lõplik ning tema valitud abielusid peetakse pühaks.

Reetmise või Gildi ohustamise korral annab gildivanem loa kuusõdalase mõrvamiseks. Selleks valitakse välja üks usaldusväärne isik, kes reeturi kõrvaldab. Muidu kuusõdalased üksteist ei tapa.

Gild ise tegutseb tavaliselt väikestes varjatud külades, mis on hoolikalt kaitstud. Ent nad on imbunud absoluutselt kõikjale üle kogu Jaapani - alustades madalast tallipoisi ametist ja lõpetades imperaatori nõuniku uhke karjääriga. Tihti valib perekond endale ala, millele jäädakse truuks mitu sugupõlve järjest.